TEHISINTELLEKT AVALIKES TEENUSTES
“Siri, mängi mulle seda lugu! Siri, tee ära pangaülekanne. Siri, kas sa jälgid mind…”
Juba
tükk aega tagasi saatis GPS pensionile vana hea teedeatlase, nüüd laseme
muretult oma igapäevast teekonda kirjeldavad andmed siduda erinevate
digiplatvormidega, muretsemata selle üle, kuidas meie andmeid edasi
kasutatakse. Usaldame üha keerukamaid töid masinatele ja arvutitele: tööstuses
on tavapärased robotiseeritud tootmisliinid, tänavatel liiguvad pakirobotid ehk
automatiseeritud kullerid, kedagi ei pane enam imestama isejuhtivad sõidukid.
Siri-sugused virtuaalsed abilised nutiseadmetes õpivad aina paremini ennustama
inimese järgmise hetke vajadusi ja pakkuma lahendusi. Paljudel kodulehtedel on
vestlusrakendused, kus programm mõistab inimese juttu, analüüsib selle sisu,
koostab vastuargumente ja oskab neid veenvalt tekstina esitada. Eesti on esimese
e-valitsuse koduriik ning enamik meie avalikest teenustest on digitaliseeritud.
Viimaste aastakümnete kiire tehnoloogilise arengu tuules on ka meie avalike
teenuste arendamisel uusi põnevaid võimalusi. Kui palju oleme valmis usaldama
teenuseid tehisintellektile ehk kratile, et tagada tulevikus teenuste kvaliteet
ja kättesaadavus ka sellistes valdkondades nagu tervis, haridus, turvalisus,
sotsiaaltöö? Kratt on nutikas lahendus: isetoimiv ja õppimisvõimeline ning
täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid. Selleks, et
veelgi rohkem teenuseid ja üha keerulisemaid protsesse krattide käsutusse anda,
on vaja kasutajate ehk elanike poolt valmisolekut ja veelgi suuremat usaldust
nende vastu.
Milliseid riigi poolt pakutavaid teenuseid võiks 2035. aastal pakkuda inimese asemel tehisintellekt ehk kratt?
Mõtisklemist ja arutelu võib alustada siit:
Milliseid riigi poolt pakutavaid teenuseid võiks 2035. aastal pakkuda inimese asemel tehisintellekt ehk kratt?
Mõtisklemist ja arutelu võib alustada siit:
- Kuidas hoida inimeste usaldust riigiga oma andmete jagamise osas?
- Millistes teenustes ei tohiks tehisintellekti rakendada ja miks?
- Milliseid e-terviseteenuseid
võiks riik arendada? (Näiteks milliste teenuste puhul tehisintellekt võiks
asendada arsti? Kuidas sinu kohta teadaolev digiinfo nutikellas või muus
seadmes saaks suunata sinu tervisevalikuid ja terviseteadlikkust jms)?
