KOOLIHARIDUSE TULEVIK ÕPETAJATE PUUDUSE KORRAL
Kas sa oled mõelnud, et meie kodanikukohustuste hulka kuulub ka õppimine, aga kelle kohustus on õpetamine?
Eestis on igaühel õigus haridusele ning igal lapsel on õigus ja kohustus käia koolis ja õppida. See on olnud meie riigi arengu üks alustalasid. Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus Eestis on puudu tuhandeid õpetajaid, abiõpetajaid, eripedagooge ja probleem süveneb aasta-aastalt. Üle poole õpetajatest on vanemad kui 50-aastased ning ligi pooled alustavatest õpetajatest loobuvad sellest ametist esimese viie tööaasta jooksul. Eriti valusalt mõjutab õpetajate põud maapiirkondi. See on laiem ühiskondlik probleem, millest ei jää lõpuks puutumata ükski koolinoor, pere, ettevõte, omavalitsus ega ka riik tervikuna. Õpetajate puuduse leevendamise ühe lahendusena nähakse palgatõusu ja suuremat koolitustellimust, aga see on vaid osa rehkendusest. Rahvastiku muutused, digiareng, linnastumine, hiljutine pandeemia kogemus ja teised ühiskondlikud suundumused on oluliselt mõjutanud arusaama haridusest ning selle omandamise viisidest. Millised uued võimalused on peidus neis muutustes?
Kuidas lahendada kasvavat õpetajate puudust ja tagada lastele hea haridus?
Mõtisklemist ja arutelu võib alustada siit:
- Kuidas saab kogukond panustada, et koolitunnid saaksid õpetajate puuduse korral antud (nt lapsevanemad abiõpetajana vms)? Mida selleks vaja on?
- Kuidas saavad tehnoloogia ja digivahendid õpetajaid veelgi rohkem abistada ja asendada?
- Mis päriselt motiveerib
õpetajaid oma tööd tegema ja kuidas ennetada õpetajate läbipõlemist? Millised
on näiteks riigi, omavalitsuse, koolijuhi, lapsevanemate ja teiste seotud
osapoolte võimalused toetada õpetajate rahulolu ja töörõõmu?
