<< TAGASI TEEMAVALIKU LEHELE
TEADLIKKUS VAIMSEST TERVISEST
“Millal sa viimati
hulluks läksid? Ma eelmisel kolmapäeval... Aga käisin siis metsas ja võtsin
õhuvanni, pärast jääbasseinis ja lamamiskontserdil.” Kas selline avang võiks
sobida moodsasse seltskonnavestlusse, et aidata normaliseerida meist paljusid
painavat raskust tulla toime pingega?
Hinnanguliselt
kogeb iga viies Eesti inimene aasta jooksul mõnda vaimse tervise probleemi ja
kogu elu jooksul iga teine inimene. COVID-pandeemia oli paljudele kui
katalüsaator, mis pani mitmed negatiivsed mõjurid koos toimima ning
toimetulekuvõime proovile. Hea vaimne tervis aitab suhestuda ja kohaneda
ümbritsevaga ning annab aluse üldisele heaolule, aga kuidas seda saavutada?
Küsitlused näitavad, et Eesti elanike, eriti laste ja noorte vaimse tervise
olukord on COVID-pandeemia käigus halvenenud ning abivajajate arv aina
suureneb. Alaealiste enesetappude poolest oleme jõudnud maailmas esimeste sekka
(arvestatuna 100 000 elaniku kohta). Lisaks on suurem vaimse tervise
probleemide risk ka eakatel. Vaimse tervise teenuste isikliku vajaduse vähene
tunnistamine viitab vajadusele parandada vaimse tervise probleemide õigeaegset
märkamist. Samuti on vaja tõsta inimeste teadlikkust abivõimalustest ning
kujundada keskkonda, mis aitab vaimset tervist korras hoida.
Kuidas
kujundada vaimset tervist toetavat keskkonda ning milline on riigi, kogukonna
ja inimese enda roll selles?
Mõtisklemist ja
arutelu võib alustada siit:
- Mis aitaks inimeste vaimse tervise olukorda parandada ja probleeme varakult märgata?
- Kuidas tagada riskigruppide (lapsed, noored, eakad) vaimse tervise heaolu?
- Milliseid enesejuhtimise oskuseid saaksime õpetada maast madalast ja kuidas?
- Kuidas mõjutavad keerulised olukorrad ja kriisid vaimset tervist ning kuidas iseenda vaimse tervist sellistes olukordades hoida? Millist tuge inimene selleks vajab?
