<< TAGASI TEEMAVALIKU LEHELE
KLIIMAKRIIS
JA ELURIKKUS
Kõrbekuumad päevad ja
troopilised ööd - kas selline ongi nüüd Eesti suvede reaalsus?
Mäletad, et sel suvel püsis
Eestis pikalt enam kui 30-kraadine kuumus ning ka öine temperatuur ei langenud
alla 20 kraadi ehk jõudis troopiliste ööde tasemele. Mõnusa põhjamaise suve ja
briiside asemel peame taluma järjest sagedamini kõrbekuumust, tuulevaikust ja
madalat veetaset või siis vastupidi - rajutuult ja laastavaid torme. Kliima
järsud muutused mõjutavad meid kõiki, nii elurikkust ja looduse seisukorda meie
ümber kui ka inimeste enda heaolu. Elupaikade kadu on üha kiirenev mure: nii
nagu mesilasi ja lendoravaid jääb aina vähemaks ning kuusepuu asemel peame
tooma jõuluks tuppa varsti mõne teise puu, nii peame hakkama lahendama veel
paljusid ootamatuid ja keerulisi olukordi, mis kaasnevad kliimamuutustega. Üldise
keskkonnakoormuse alandamise ja jätkusuutliku arengu aluseks on taastumatute
ressursside kasutamise otsustav vähendamine
ning kiire üleminek
taastuvatele energiaallikatele. Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada
kliimaneutraalsus aastaks 2050. See tähendab kohandumist nii tehnoloogiliselt kui ka
hoiakute mõttes,
seejuures puudutab mõtteviisi
muutuse vajadus kõiki meie eluvaldkondi ja ühiskonda laiemalt: ettevõtlust,
avalikku ja kolmandat sektorit ning iga inimest üksikuna.
Kuidas saame ohjeldada
kliimakriisi, toetada hea elukeskkonna loomist ning mitmekesise looduskeskkonna
säilimist?
Mõtisklemist ja arutelu võib alustada
siit:
- Mida teha, et iga inimene saaks aru kliimakriisi tõsidusest ning ennetamise vajalikkusest?
- Miks peaksid kohalikud kogukonnad tahtma kliimaeesmärkidesse panustada?
- Mida saab iga inimene teha hea elukeskkonna loomiseks ja looduse kaitsmiseks kliimakriisi kontekstis? (nn igaühe looduskaitse printsiip)
Loe lisaks ning prindi vajadusel välja teema tutvustus ja faktileht: