<< TAGASI TEEMAVALIKU LEHELE

KLIIMAKRIIS JA ELURIKKUS

Kõrbekuumad päevad ja troopilised ööd - kas selline ongi nüüd Eesti suvede reaalsus?

Mäletad, et sel suvel püsis Eestis pikalt enam kui 30-kraadine kuumus ning ka öine temperatuur ei langenud alla 20 kraadi ehk jõudis troopiliste ööde tasemele. Mõnusa põhjamaise suve ja briiside asemel peame taluma järjest sagedamini kõrbekuumust, tuulevaikust ja madalat veetaset või siis vastupidi - rajutuult ja laastavaid torme. Kliima järsud muutused mõjutavad meid kõiki, nii elurikkust ja looduse seisukorda meie ümber kui ka inimeste enda heaolu. Elupaikade kadu on üha kiirenev mure: nii nagu mesilasi ja lendoravaid jääb aina vähemaks ning kuusepuu asemel peame tooma jõuluks tuppa varsti mõne teise puu, nii peame hakkama lahendama veel paljusid ootamatuid ja keerulisi olukordi, mis kaasnevad kliimamuutustega. Üldise keskkonnakoormuse alandamise ja jätkusuutliku arengu aluseks on taastumatute ressursside kasutamise otsustav vähendamine ning kiire üleminek taastuvatele energiaallikatele. Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. See tähendab kohandumist nii tehnoloogiliselt kui ka hoiakute mõttes, seejuures puudutab mõtteviisi muutuse vajadus kõiki meie eluvaldkondi ja ühiskonda laiemalt: ettevõtlust, avalikku ja kolmandat sektorit ning iga inimest üksikuna.

Kuidas saame ohjeldada kliimakriisi, toetada hea elukeskkonna loomist ning mitmekesise looduskeskkonna säilimist?

Mõtisklemist ja arutelu võib alustada siit:

• Mida teha, et iga inimene saaks aru kliimakriisi tõsidusest ning ennetamise vajalikkusest?
• Miks peaksid kohalikud kogukonnad tahtma kliimaeesmärkidesse panustada?
• Mida saab iga inimene teha hea elukeskkonna loomiseks ja looduse kaitsmiseks kliimakriisi kontekstis? (nn igaühe looduskaitse printsiip)